Keskmine kiviaeg
Osades linnustes elati pidevalt aga teised olid kasutusel vaid hädaohu korral.
Muinas ajal kasutati palju orja tööjõudu. Orjad oli ostetud orjaturult või otse
varasema omaniku käest. Arvati, et suur osa sõjavange ei võetud mitte nende
tööjõu pärast, vaid loodeti nende eest saada lunaraha. Abielus olnud orjadele oli
antud harimiseks väike maalapp. Naabritega tuli ette pingelisi olukordi, eriti
venelaste ja latgalistega, kes korraldasid eesti aladel rüüsteretki. Eestlased vastasid
neile samaga. Sel ajal oli oluline ka saarlaste tegevus, kes käisid tihti oma
laevadega lääne pool rüüsteretkedel. Ühe röövretke käigus võidi maha põletada
Sigtuna linn 1187. aastal, kuigi seda võisid teha ka kuralased või karjalased.
Arvati, et Eesti ala esimesed inimesed olid suhteliselt pikad. Hiljem paistab kasv
olevat vähenenud. Eesti pärit vanimate inimsäilmete järgi oli meeste keskmine