EESTI KESKAEG
kristlikud arusaamad olid saanud eestlaste lahutamatuks osaks, samas ka maailmavaated, mis ei olnud kristlikud, aga
need ei vastandunud ka kristlikele arusaamadele. Samuti, mis puudutab arheoloogiliselt jälgitavaid
matusekombestikke, oli olemas selgelt regionaalseid erinevusi, nt Kuramaal ja Ida-Lätis tuleb ka hiliskeskajal ette
põletusmatuseid. Tavaliselt kristlikus kontekstis on põletusmatus märk paganlikkusest - iseenesest kristlik doktriin ei
keela seda. Poliitilises mõttes Kuramaa ja Latgala olid kristlikud alad. Küll võib selles sisemisjonis näha teatud
probleeme, mis on seotud organisatsioonilise küljega - keskaegsed kihelkonnad olid väga suured kui võrrelda tüüpilise
keskaegse kihelkonnaga, mis tähendas talupojale seda, et kirikusse minek on päevatee. Suur osa vaimulikkonnast olid
sisse tulnud väljas poolt Liivimaad - Liivimaa kirikhärrade sissetulekud olid suhteliselt suured, mis muutis need
annaabi.ee 
