Stephen William Hawking sündis 8. jaanuaril 1942. aastal Suurbritannias Oxfordis. Ta on Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik. Hawkingist sai vaid 32- aastasena Londoni Kuningliku Seltsi, 1660. aastal asutatud teadusühingu liige. 1979. aastal sai ta juba Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessoriks. Ta on tuntuim ja enim tähelepanu pälvinud teadlane. Pale seda kui Stephen 21-aastasena Cambridge'is füüsikadoktorantuuri alustas, diagnoositi tal amüotroofiline lateroskleroos motoorne närvihaigus, mis ründab tahtlikke liigutusi kontrollivaid närve. Arstid arvasid, et ta sureb paari aastaga. Ma arvan, et eriliseks teebki ta see, et kõige saavutamisel on ta suutnud üle olla tõsiasjast, et suure osa oma karjäärist on ta olnud aheldatud ratastooli. Ise on ta öelnud, et põhjus miks teda nii hästi tuntakse on see, et ,,Inimesi lummab, millise kontrasti moodustavad minu väga piiratud kehaline jõud ja selle universumi määratu olemus, millega ma tegelen."
jaanuaril 1942. aastal Suurbritannias Oxfordis. Ta on Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik ja teda peetakse üheks kõige hiilgavamaks füüsikateoreetikuks pärast Einsteini. Stephen on saanud Oxfordi ülikoolist Bakalauruse kraadi ja peale Oxfordi läks ta edasi õppima Cambridge'i ülikooli teoreetilist astronoomiat ja kosmoloogiat. Peale seda kui Stephen 21-aastasena Cambridge’is füüsikadoktorantuuri alustas, diagnoositi tal amüotroofiline lateroskleroos – motoorne närvihaigus, mis ründab tahtlikke liigutusi kontrollivaid närve. See on ravimatu haigus ja arstide arvates jäi tal elada veel paar aastat. Hawking jäi ellu - paljude arvates tänu oma vaimsele maailmale. Haigestumise momendiks oli ta parasjagu relatiivsusteooria selgeks saanud ja see pööraselt huvitav valdkond ei andnud aega suremiseks. Kolmekümneselt kaotas ta lõplikult liikumisvõime(suudab tahtlikult liigutada vaid vasaku käe paari sõrme), neljakümneselt kõnevõime
annaabi.ee 
