järgneva ajaintervalli muutumise abil.Polügonomeetriakäigu sidumine- kõrgema järgu geodeetilise võrguga toimub käigu punktide koordinaatide ja joonte direktsiooninurkade leidmiseks. Täpseim sidumine saadakse külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil.Meetodid on järgmised:Polügonomeetriakäigu sidumine külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil, Koordinaatsidumine, Vastulõige, otselõige, hanseni ülesanne, või laterangulaarse meetod.Koordinaatsidumine-Kui naaberalusepunktide vahel puudub nähtavus ja polügonomeetriakäigu sidumist ei saa klassikalisel meetodil ei saa kasutada kasutatakse koordinaatsidumist .Antud sidumisviisi puhul tuleb arvestada, et nurgad jäävad tasandamata, mistõttu käigu täpsus langeb oluliselt.Vastulõige- Nurgalise vastulõike puhul mõõdetakse määratavas punktis nurgad suundade vahel vähemalt kolmele lähtepunktile.Instrument ei tohi asuda ohtlikus ringi läheduses mis võib
ajaintervalli muutumise abil.Polügonomeetriakäigu sidumine-kõrgema järgu geodeetilise võrguga toimub käigu punktide koordinaatide ja joonte direktsiooninurkade leidmiseks. Täpseim sidumine saadakse külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil.Meetodid on järgmised:Polügonomeetriakäigu sidumine külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil, Koordinaatsidumine, Vastulõige, otselõige, hanseni ülesanne, või laterangulaarse meetod.Koordinaatsidumine-Kui naaberalusepunktide vahel puudub nähtavus ja polügonomeetriakäigu sidumist ei saa klassikalisel meetodil ei saa kasutada kasutatakse koordinaatsidumist .Antud sidumisviisi puhul tuleb arvestada, et nurgad jäävad tasandamata, mistõttu käigu täpsus langeb oluliselt.Vastulõige- Nurgalise vastulõike puhul mõõdetakse määratavas punktis nurgad suundade vahel vähemalt kolmele lähtepunktile
annaabi.ee 
