FONEETIKA konspekt
Eesti keele
klusiilid on aspireerimata, v.a sõna lõpus, kui tahetakse korralikult välja hääldada, võib tekkida
hõngus.
Leenisklusiil ehk nõrk sulghäälik – lühikeste klusiilide lisatunnus.
Fortisklusiil ehk tugev sulghäälik – pikkade klusiilide lisatunnus.
Nasaal ehk ninahäälik
Suu õõnes moodustatakse sulg, aga õhk pääseb liikuma nina kaudu.
Frikatiiv ehk hõõrd- ehk ahtushäälik
Friktsioon ehk hõõrdumine
- Lateraalfrikatiiv ehk külghõõrdhäälik
Võivad tekkida konsonandi lähedal, kui keele külgedele tekib ahtus ja õhuvoolus tekivad
turbulents ja hõõrdumine.
- Sibilant ehk sisihäälik
Sibilandid on tugevama müraga tekitatud kui lateraalfrikatiividel, mistõttu võidakse
öelda viimaste kohta ka mittesibilandid.
Afrikaat
Liikvida ehk sulahäälik
- Lateraal ehk külghäälik
- Tremulant ehk värihäälik
annaabi.ee 
