tajuks. Tundlikkuse suurenemist nimetatakse SENSITISATSIOONIKS. Tundlikkust reguleerivad ka AKOMMODATSIOONIPROTSESSID – meeleorgani kohaldamine paremaks ärrituste vastuvõtuks. Näiteks silma läätse kumeruse muutmine nägemistervause tagamiseks vastavalt objekti kaugusele või kompimisliigutused parema haptilise tunnetuse tagamiseks. Aistingu teke vastusena ärritajale pole vahetu, viivituseta nähtus, vaid ajas küpsev protsess, millel on oma viivitusaeg, mida psühholoogias nimetatakse LATENTSIAJAKS. Sensoorsete protsesside psühholoogias tähistatakse erinevuste esinadamist ja esiletulekut psüühikas mõistega kontrast. KONTRAST on intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse(või naabruse) vahel. Mida suurem on see erinevus, seda suurem on kontrast. Kontrastiefektid ilmnevad paljude tunnuste puhul, nt heledus-, värvus-, suurus-, arvukuskontrast jm. Kontrastiefekti kohastumuslik olulisus seisneb selles, et
dünaamilist tööd (auksotooniline tööreziim), pea asendit hoidvad lihased aga on kestvas pinges ilma olulise lühenemiseta (isomeetriline tööreziim). 68. Üksik- ja summaarne kontraktsioon. Teetanus. Vastusena üksikule närviimpulsile või ühekordsele ärritusele induktsioonivooluga tekib lihases ja isoleeritud lihaskius üksik pingelaine, üksikkontraktsioon. Ärrituse andmise momendi ja kontraktsiooni alguse vahel on teatav ajavahemik, mida on hakatud nim. kontraktsiooni latentsiajaks. Latentsiaja vältel toimuvad lihaskiududes protsessid, mis valmistavad ette lihase mehaanilist reaktsiooni. Üksikkontraktsioonide ja selle eri faaside kestus pole püsiv suurus. Ühel ja samal lihasel võib ta muutuda, sõltuvalt reast tingimustest, mis mõjutavad lihase funktsionaalset seisundit. Funktsionaalset liikuvust kõrgendavad mõjutused suurendavad kontraktsiooni kiirust. Seda täheldatakse: · keskkonna temperatuuri mõningasel tõusul
annaabi.ee 
