Mikroobifusioloogia
järsu muutusega või kui tekib diauksia, kaasneb antibiootikumidele tundetute
rakkude teke.
Pikka aega on arvatud, et persistorid on metaboolselt inaktiivsed või
väheaktiivsed, samas hiljuti avaldatud töös leiti (Radzikowski jt 2016), et mitte
kõigi persistorite tüüpide puhul pole rakud metaboolselt inaktiivsed. Võrreldes
kolme rakutüüpi pärast C-allika ja energiaallika muutmist (rakud külvati glükoosilt
fumaraadile) leiti, et fumaraadil lasvavate rakkude AEC = 0,89, toitainete
vahetusest tingitud persistorite AEC = 0,74, ning nälgimise tulemusena tekkinud
persistorite puhul langes AEC kuni 0,24ni.
Võrreldes kasvavate rakkudega on persistorites vähenenud valkude
kontsentratsioon, mis on seotud DNA replikatsiooniga ja DNA rekombinatsiooniga.
Samas persistorites on suurenenud valkude kontsentratsioon, mis on seotud
üldise stressivastusega (sh näljavastusega), RNA katabolismiga, DNA
parandamisega ja valkude pakkimisega