Metsabotaanika
Mõnevõrra suureneb tupp-villpea,
sinihelmika ja pohla katvus.
Levik: Põhja-, Lääne-, Edela- ja Kagu-Eestis, Peipsi põhjakaldal, Saaremaal ja Hiiumaal.
Tähtsaim taimekooslus: sinikamännik.
7.2. KARUSAMBLA KASVUKOHATÜÜP (Kr)
Reljeef: tasane, madalad jääjärve- või meretasandikud, soode ümbrus; mikroreljeef mätlik.
Muld: leetunud glei- LkG, leede-glei- LG, ja kahkjas gleimuld LPG või turvastunud
leedemullad LGI raskema lõimisega (savi,liivsavi) aluskihtidel lasuvatel õhukestel
liivadel. Metsakõdu ja turba kogutüsedus on 10-30 cm, see on lagunemisastme
alusel jagatav 2-3 allhorisondiks. Järgneb õhuke AT- horisont või kergema lõimise
korral E- ning edasi Bg- või Bhfg-horisont. Muld on tugevasti happeline, profiili
ülaosas on pHKCl 2,6-3,6, allosas kuni 5,0.
Veereziim: vettpidavale lähtekivimile koguneva sademetevee ja mineraalainetevaese kõrge
põhjavee mõjul toimub soostumine
annaabi.ee 
