Maateaduste kordamisküsimused
esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid.
Valdav osa murranguist esineb vaid maakoore ülaosas (10...15 km) nn haprate
deformatsioonide vööndis. Sellest allpool on kivimid suure rõhu ja temperatuuri tõttu
plastilisemad. Seetõttu nimetatakse seda vööndit plastiliste deformatsioonide vööndiks.
Piirpind kahe murrangu ploki ehk tiiva vahel on murrangupind. Kui murrangupind on
mittevertikaalne, nimetatakse alumist plokki murrangu lamavaks ning ülemist murrangu
lasuvaks tiivaks.
Murrangu orientatsioon määratakse tema lasumuselementide abil. Murrangu kallakusnurgaks
on horisontaaltasapinna ja murrangupinna vaheline nurk.
A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang.
Murrangu struktuurideks on pind ja tiivad.
Murrangupind pind, mida mööda toimub kivimiplokkide nihkumine.
Lasuv plokk murrangu tiib, mis on asunud teise ploki alla.
Lamav plokk murrangu tiib, mis asub lasuva ploki peal
7
annaabi.ee 
