rikastamist ei vaja ning seda kasutatakse peamiselt energeetilise kütusena.Lubjakivi tihedus on põlevkivi omast suurem ning seetõttu saab lubjakivi põlevkivist eraldada suurtes suspesioonivannides, kus raskemad ehk lubjakivitükid vajuvad põhja ning kergemad ehk põlevkivitükid jäävad pinnale. Põhja vajunud lubjakivitükid moodustavad nn rikastamisjäägi ning see veetakse kaevandusülejääkide lasusse. Aasta-aastalt on kasvanud rikastusjääkidest killustiku tootmine. Rikastamise tulemusel saadakse kontsentraat, mille moodustavad 25125 mm suurused põlevkivitükid. Seda kasutatakse termiliseks töötlemiseks õlitootmisgeneraatoreis, aga ka energeetilise põlevkivi kütteväärtuse suurendamiseks. Kohtla-Nõmme rikastusvabrik. Põlevkivituhk Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalnejääk
puuraugus. [3] Paljandustööd Põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga 3040 meetri laiuse ribana kattekiht. Kattekihi ülemine osa on ekskavaatoriga lihtsalt eemaldatav, kuid kattekihi alumist osa, mis on paksem ja ka tugevam, on vaja enne eemaldamist lõhata. [3] Koristustööd Põlevkivi koristatakse ehk tuuakse maa alt välja erinevate kihtide kaupa, mida kobestatakse võimsa buldooser-kobestiga. Vahekihid viiakse puistangusse ehk põlevkivist ülejäävate ainete lasusse. Põlevkivi viiakse aga kalluritega vahelattu. [3] Veekõrvaldus Karjäär on maapinnas olev süvend ning seetõttu on nii pinnasevee kui ka sademete sissevool sinna paratamatu. Põlevkivi kvaliteedi säilitamiseks juhitakse kaevandisse kogunenud vesi kuni 7 meetri sügavusel asuvate suletud veekraavide kaudu pumbajaama, kust see edasi settetiiki juhitakse. [3] 1.3. Allmaakaevandamine Allmaakaevandamine Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada