Jägala ja Keila jõed ja joad.
Juga on tekkinud kohas, kus Keila jõgi laskub
klindipealselt paeplatoolt alla 1,7 km pikkusesse kitsukesse klindilahte. Joa kõrgus on umbes 6 m
ja laius 60-70 m. Joaastangu ülaosas paljanduvad umbes 2,5 m ulatuses kesk-ordoviitsiumi
kõvad lubjakivid ja nende all ligi 3,5 m ulatuses alam-ordiviitsiumi pudedavõitu
glaukoniitliivakivi ja savi. Viimastesse kui pehmetesse kivimitesse on kujunenud kuni 2 m
sügavune kulbas. Joaastangu alla diküoneemakilda lasundisse on langev vesi omakorda
uuristanud kuni 2 m sügavuse hiiukirnu.
Võrreldes teiste eelkirjeldatud veelangudega on 116 km pikkuse ja 682 ruutkilomeetrise
valgala ning 75-meetrise languga Keila jõe vooluhulk joa kohal juba arvestatav (keskmiselt 6,5
kuupmeetrit sekundis, maksimaalselt kuni 150 kuupmeetrit sekundis). Keila joal on
põhiastangust umbes 200 m ülesvoolu jõel paarisaja meetri ulatuses veel kaks madalamat (0,5 ja
1,5 m) lubjakivist astangut
annaabi.ee 
