meretekkelised; põhjaveetekkelised; tuuletekkelised; igijäätekkelised; elutekkelised; inimtekkelised Geofüüsika – maa füüsika, teadus mis uurib Maa koore ja teda ümbritseva õhkkonna füüsikalisi omadusi ja nähtusi. Mineraloogia on teadus mineraalidest - nende koostisest, kujust, füüsikalistest omadustest, tekkest ja muutustest. Petrograafia uurib maakoores erinevate kivimite koostist, ehitust, iseloomu, levikut, lasumusvorme ja tekke-ning muutumistingimusi. Geokeemia uurib Maa keemilist koostist, keemilistelementide jaotumist levikut ja rännet maakoores. Hendrik Bekker – esimene eestlastest geoloogiaprofessor, esimene eestikeelse ajaloolise geoloogia õpiku autor Maa siseehitus: SISETUUM; VÄLISTUUM;VAHEVÖÖ;MAAKOOR Maakoor koosneb kivimigruppidest, mis erinevad üksteisest moodustustingimustelt nind koostiselt sette, magma ja moondekivimid. Geoloogilised ja geofüüsikalised uurimismeetodid 1
(1) Purskekivimite lasumusvorm (Joonis 1) sõltub nii laava kogusest, viskoossusest, purske mehhanismist kui ka väljavoolu ala reljeefist. Suurimateks purskekivimite kehadeks on laavavoolud ja laavakatted, mis on tekkinud vulkaanipurskel välja paisatud või laiali voolanud laava tardumisel. Nad on suhteliselt õhukesed, mõne kuni mõnesaja meetri paksused, kuid levivad suurel, kuni tuhandeid km2 hõlmaval pindalal. (1) Tardkivimite lasumusvorme õnnestub vahetult looduses vaadelda harva nende suurte mõõtmete ja halva paljanduvuse tõttu. Küll on aga sageli võimalik jälgida tardkivimite eraldisvorme, mis tekivad kivimkeha lõhestumisel iseloomuliku kujuga plokkideks jahtumise käigus. Eraldislõhede teke tuleneb magma- või laavakeha
annaabi.ee 
