Vett mittejuhtivate pinnaste korral tuleb vundamendis alla rajada 20-25cm paksune killustikalus. Vundamendi alused Ühtlaseks nim. sellit alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nim. tegevkihiks, allpool asuvaid kihte - aluskihtideks. Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased - looduslikes lasumistingimustes olevad pinnased. Tehisalused - eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Kaljupinnas - mineraalosakesed on omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks (graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid). Parimad ehitusalusedkoormuse alla praktiliselt ei deformeeru. Jämepurdpinnased - kivimite murenemiste saadused, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole (pearähk, kruus).
Esimese faasi, nn. Primaarse konsolidatsiooni ajal surutakse välja poorivesi. Teise faasi vältel deformeeruvad mineraalosakesi ümbritsevad hüdraatkelmed, seda nimetatakse sekundaarseks konsolidatsiooniks. Purustamata struktuuriga savipinnastel on kompressioonikõvera algosa peaaegu horisontaalne või vähe kaldu. Edasi suuremate koormuste korral, võib kompressioonikõverat aproksimeerida logaritmilise kõverjoonega. Algosa kuju on põhjustatud pinnase tihenemisest looduslikes lasumistingimustes. Kompressioonikõvera murdepunkti abstsissi tõlgendatakse ka struktuuritugevuse näitarvuna. Plaatkoormuskatse kujutab see endast väikest vundamendi mudelit, millega leitakse vajumise sõltuvus koormisest. Koormisplaadiks on tavaliselt 0,5 m2 pindalaga sõõr. Plaati koormatakse astmekaupa. Ühte koormusastet hoitakse plaadi vajumise tingliku vaibumiseni. Vaibumise kriteeriumina on kasutatud vajumise kiirust - savil 0,05 mm tunnis. Katseandmete alusel koostatakse vajumi ja
annaabi.ee 
