Põhjavee seire
Ühesuunalise
voolu puhul tuleb põhjavee vaatlused läbi viia vähemalt kolmest vaatluskaevust
koosneval profiilil. Erisuunalise põhjaveevoolu korral tuleb vaatluskaevud paigutada
ümbrikukujuliselt, milles on viis vaatluspunkti. Sügavate veekihtide (aeglase veevahetuse
vöö) tugivaatluskaevud paigutatakse põhjaveevoolu suunaliste profiilidena vaadeldava
veekihi kogu levikualal. Peale tarbitava veekihi tuleb jälgida ka lamamisse ja lasumisse
jäävate veekihtide seisundit. Põhjavee reostuse uurimiseks valitakse välja vaatluskaevud
peamiselt reostusallikast allavoolu, kuid põhjavee fooniseisundi jälgimiseks on üks
vaatluskaev soovitatav paigutada ka ülesvoolu.
Suuremamahulise reostuse puhul on vajalik jälgida põhjavee seisundi muutusi ka
lasumisse ja lamamisse jäävates veekihtides.
2.5 Põhjavee seirest saadavad andmed
Peamiselt saadakse põhjavee seiramisest kolme tüüpi andmeid:
a. Põhjaveetaseme muutused