M. Maeterlinck - "Sinilind"
Lõpuks oli aasta laste lahkumisest täis saanud ja saabus Lahkumistund.
Valgus nägi, et loomade ning asjade elu ei olnud teinud edusamme, vaid pigem oli toimunud tagasikäik.
,,Elu omamandades pole nad kunagi palju võitnud. Nad on rännanud, kuid pole midagi näinud kõigist
imedest, mis ümbritsesid neid minu rahulikus templis. Nad olid liiga rumalad, et nautida oma õnne ja nad
mõistavad seda alles siis, kui peavad ta kaotama."
Saabus hetk, kui kõik asjad ja elemendid pidid lastga hüvasti jätma. See oli väga kurb sündmus, sest
kõigil oli paha lahkuda. Kõik andsid sõna, et nad ei kao laste elust, ainult, et neil ei ole ühist keelt, millega
nad saaksid suhelda. Koerale mõjus lahkumine eriti rusuvalt. Viimane, kes lastega hüasti jättis oli aga
Kass, kes ütles, et armastab lapsi nii nagu nood seda väärt olid.
Siis oli tund tulnud. Valgus ütles, et nüüd tuleb laste juurde haldjas, kes tahab neilt sinilindu ning kui Tyltyl
annaabi.ee 
