Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Esialgu riik
ringhäälingu vastu huvi ei tundnud. Seda peeti ka mujal maailmas esialgu
mänguasjaks, mille riigistamiseks põhjust ei leitud.
Ringhääling avati 18. dets 1926, suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika.
Esialgu oli peale muusika veel päevauudiseid, loenguid ja sõnavõtte. Samas võib
selleaegset raadiot nimetada kultuurikandjaks: esimese nelja a jooksul esitati üle 60
ooperi ja opereti, eetris oli üle 400 lastetunni, 110 kontsertülekannet, 2700 loengut ja
200 reportaazi. Väga oluline osa raadio populaarsemaks muutumisel oli
raadioajakirjanduse rajajal Eestis Felix Mooril, kes mh pani aluse kuuldemängudele
ja lastesaadetele Eesti Raadios.
Raadio-Ringhääling sattus peagi majandusraskustesse, ei suudetud parandada saadete
tehnilist kvaliteeti ega programmi mitmekesistada. 1932 hakkas kehtima
raadiomäärustik, milles oli ette nähtud, et raadio saatekava peab olema erapooletu