Ringhäälingu ajalugu
algselt kolm, hiljem ligi 10 inimest (valitsustegelased, ajakirjanikud, kultruuitegelased). 1931. aastaks oli abonente
15 000, saatepäeva pikkus 5,5 tundi.
Sõnaliste saadete populaarsus oli tingitud nende uudsusest, oluline osa andekatel tegijatel ja avalikel
raadioõhtutel kuulajate osavõtul.
Zanriline areng seotud suuresti Felix Moorig, kes tuli 1927. teatrist raadiosse: oli nii teadustaja, reporter,
kuuldemängude lavastaja kui ka lastetundide korraldaja. 1927. oli temalt kavas esimene deklamatsioon, lugemistund,
lastetund, 1928. esimene reportaaz ja kuuldemäng Eesti raadio ajaloos. Peale uute zanride toomise kandis hoolt ka
keelekasutuse eest. Tema lemmikzanriks olid lastesaated.
Muusika oli tollases raadios tugevaim külg, peale kergemuusika oli kavas ka klassika, ooperi ja
opertetiülekanded. Eesti Raadio fonoteegis oli 1940. aastaks 50 000 grammofoniplaati, nende hulgas teiste maade ja
annaabi.ee 
