Eesti ajakirjanduse ajalugu
Tekivad toimetused ajakirjandusest
saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui
organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja
kirikuvastane. Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja. KRIITILINE.
Olevik: Ado Grenzstein, Sakalale vastukaaluks. Haridus, populaarteadus,
keeleprobleemid, saksavastane, venestuse toetaja. Kõige profimalt toimetatud,
kõige innovaatilisem (karikatuurid, malenurk, lasterubriik, fotod) Pidevalt kakles
teistega. Postimees: Hermanni toimetamisel (86-93), 91 sai päevaleheks.
Saksavastane, isamaaline, keele eest, kaastöölised haritlased. Tõnissoni
Postimees (96-35). Rahvuslik, aated, kristlus, kõlblus, haridus!, eestlaste õiguste
eest võitlus. Kakles Olevikuga.
AJAKIRJAD: alguses ajalehtede lisad. 1870ndatel iseseisvad. Oma Maa, Laulu ja
Mängu Leht. Ülilaia teadusliku sisuga, kerged. Ilukirjandusosa kindlasti sees,
pereajakirjad, tähtsaim LINDA
annaabi.ee 
