Hiir rätsepaks
läbi. Laste looduslüürika ongi vaieldamatult J. Oro tugevamaid külgi. Neis
luuletustes, kus kõrvuti laante ja põldude elanikega esineb sageli
tegelasena ka uudishimulik loodushuviline laps, ilmneb head laste ja
looduse tundmist, mis pärineb kahtlemata autori lapsepõlvest, veelgi enam
aga tema hilisemast kodust keset Vasalemma metsi ja turbasood.
Kirjanikule, kellel nii kodus kui ka kutsetöös kogu elu vältel oli tegemist
suure lasteperega, olid enesestki mõista omased maalapse mõtted,
meeleolud ja huvid. Pidevalt laste mängu- ja kujutlusmaailmast osa saades
on ta seda omalt poolt rikastanud uute tähelepanekute, meeleolude ja
fantaasiakildudega.
Kui võrrelda J. Oro lasteluulet tema kaasaeglaste K. E. Söödi ja E.
Enno loominguga, siis näib ,,Hiir rätsepaks" autoril olevat võib-olla vähem
lapsepärast laiutamist ning riimimisrõõmu; see-eest aga iseloomustab
annaabi.ee 
