Uurimistöö "Rahvalaulud"
tunduvalt uuemast muusikast, näiteks koorilaulust. Regilaul on omapärane ja tal on
märkimisväärne tähtsus eesti kultuuripärandis.
19.sajandist alates on rõhutatud regilaulu ja luulekunsti omavahelist seotust ka
kirjanduskäsitlustes, milles rahvaluule, eriti regilaul hakkas esindama eesti ilukirjanduse
varasemat etappi. Nii jäi see peaaegu 20.sajandi lõpuni.
Vanemate rahvalaulude hulka kuulub regilaulude kõrval muid arhailisi kitsa otstarbega
laululiike nagu itkud, loitsud, lastelugemised, hüüded ja karjaste helletused. Nende
väljendusvorm ei ole regivärsiline, vaid see sõltub kasutusalast - nõnda meenutavad
itkud halisemist, hüüded ja helletused häälelisi signaale, loitsud ja lastelugemised
rütmilist kõnet.
Umbes paarsada aastat tagasi hakkas regilaulude kõrval eesti talurahva hulgas üha rohkem
levima ka teistsuguse helikeele ja poeetikaga laulustiil. Esmalt tekkis siirdevormiline ja
hiljem lõppriimiline rahvalaul