Tänapäeva Eesti heliloojad
ning vioolakontserdi (1997).
Eespere muusika on enamasti rahulik, järskude murranguteta, toimuvat otsekui eemalt
vaatlev. Muusikaline materjal on sageli napp ja teostes on palju korduste tehnikat.
Heakõlalises, sageli minoorses muusikas on tihti tugev annus melanhooliat.
1970. aastate lõpul alustas Eespere lastemuusika loomist.
Eespere on kirjutanud ka palju koorimuusikat. Sedagi iseloomustab heakõlalisus -
napp materjal, selge tonaalsus, lastelaululik siirus ja lihtsus. Väga olulisteks
teemadeks on talle kodu ja kodumaa. Ta on öelnud: "Side kodu, vanematega on mul
endal väga tugev. Isa mõjul kasvas suhe maasse, rahvasse, kodusse justkui
märkamatult minugi sisse." Tema laulude südamlike sõnade autor on sageli ta ise.
Eespere tuntuimad laulud on "Kodu on püha" ja "Ärkamise aeg" (1984), viimane neist
oli 1980. aastate II poolel eestlastele eriti oluline.
Rahvuse probleeme käsitlevad ka mitmed Eespere loodud suurvormid, nagu