Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
omalooming, riimimise ja fantaseerimise lõbu. (Müürsepp 2003: 16). Seda liigitust
silmas pidades on Vilepi looming adressaati arvestav. Ameeriklaste koolitusest pärineb
Vilepi kindel veendumus värvilise ja parimal juhul üleleheküljelise illustratsiooni
olulisusest, ilma milleta ei tasu raamatut avaldama hakatagi. Vilepi jutud algavad alati
probleemiga, millele leitakse raamatu lõpus lahendus.
Oma artiklites ja intervjuudes väljendatuga vastab Vilep saksa lastekirjandusteoreetiku
Hans-Heino Ewersi poolt välja töötatud lapseliku (naiivse) lastekirjaniku autoritüübile,
segades sellesse ka mõningaid kirjandusliku lastekasvataja autoritüübi jooni. Lapselik
lastekirjanik tekkis romantilise lapselikkuse mudeliga, mille kohaselt saab tõeline
poeet olla vaid see, kes on suutnud eneses säilitada lapselikkuse koos selle naiivsuse,
lihtsuse ja süütusega. Ta loob oma lapsepõlvemälestustest ning seda lapsepõlve peab ta
paradiisiks