väljaanded lühikest aega. Kirjanduslikult olulisemad on Täheke (jätkab ilmumist 1960. aastast) ja Hea Laps (alates 1994); lisaks noorte kirjandusajakiri Värske Rõhk (alates 2005 kord kvartalis). Sariväljaandeid ilmub palju, nt Minu esimene raamat, Tänapäeva noorsooromaan kirjastuselt „Tänapäev“; Teravik (peamiselt nüüdiskirjanduse tõlked) „Avitalt“; Illustreeritud klassikavaramu (lastele adapteeritud klassika) kirjastuselt „Ersen“ jt. 1995 hakkas ilmuma iga-aastane lastekirjandusalaseid käsitlusi sisaldav almanahh Nukits, 1998 loodi Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus. Huvi lastekirjanduse ja selle uurimise vastu kasvas eriti 2000ndate algul märgatavalt. Fantaasiakirjanduse ja muinasjuttude hulk on nüüdislastekirjanduses silmatorkav ja seda on mõjutanud rahvusvaheliselt tuntud lood ja olendid (päkapikud, haldjad, lohed, vampiirid vms). Omapärasena tõusevad esile eeskätt Edgar Valteri Pokude-
ning tutvustamine ja vahendamine asjast huvitatuile kodu- ja välismaal. Keskus on asutatud 1. detsembril 1997. aastal Eesti Lasteraamatukogu õigusjärglasena. 1.1. Teabekeskuse põhitegevus Eesti Lastekirjanduse Keskus funktsioneerib arhiivraamatukoguna ja erialase bibliograafiakeskusena. Kogutakse eestikeelseid ning Eestis ilmunud lasteraamatuid ja -ajakirju, maailma lastekirjanduse klassikat ja auhinnatud teoseid originaalkeeltes, lastekirjandusalaseid teatmeteoseid, monograafiaid, ajakirju jm materjale. Eesti Lastekirjanduse Keskuse kogudes on kokku üle 44 000 teaviku. Vanim seal säilitatav eestikeelne lasteraamat pärineb aastast 1820. Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab lastekirjanduse ja laste lugemise alaseid üritusi. Igal aastal 20. oktoobril viiakse läbi üleriigiline ettelugemispäev. Igal aastal 6. aprillil korraldatakse Lastekirjanduse ümarlaud. Igal aastal detsembrikuu esimesel pühapäeval