600-sõnaline kokkuvõte ajakirjast "Oma keel"
suhtlus vanuses 4 aastat ja seejärel 7 aastat. Võrdluseks on toodud andmeid ema ja
täiskasvanu vestlusest. Tähelepanu on pööratud hoidja kõne sarnasusele täiskasvanuga,
millised iseloomulikud jooned on säilinud, millised kadunud.
Lastekeel, hoidjakeel, ammede keel ja ninnutamine
1924. aastast pärit Julius Mägiste artikkel ,,Paar sõna lastekeelest" Emakeele Seltsi
ajakirjas Eesti Keel kutsus üles inimesi kirja panema oma lapsepõlvemälestusi ning hilisemaid
kokkupuuteid lastekeelega ning saatma need Tartu Emakeele Seltsile. Juba 1924. aastal
eristab Julius Mägiste laste, noorema- ja vanemapõlve keele. Ta pöörab tähelepanu lapse keele
üleminekule noorema põlve keeleks. Mägiste leiab, et kõige iseseisvam on lastekeel. Ta
paigutab lastekeele ja hoidjakeele ühe nimetuse alla.
,,Eesti keele käsiraamatus" on mainitud lastekeelset ehk ninnutussõnavara, mille alla
kuuluvad nii laste kui ka hoidjate kasutatavad sõnad. Käsiraamatu autorid usuvad, et kuni
annaabi.ee 
