Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites
Seega oli naise elu teenijana väga kurnav ja arvan, et see amet oli pigem neile, kel tõesti muud
valikut äraelamiseks polnud.
19. saj teisel poolel alanud linnastumine tõi kaasa uue peremudeli (Niiberg, Ivari 2000: 39).
Kuna linnakorteris oli lapsi kasvatada pigem keerukas kui tulus, oli võsukesi linnaperedes
vähem kui talus. Tänu sellele jäi naisel rohkem aega ka enda jaoks.
Eesti linnanaine pidi lastekasvatamisele lisaks ka leiba teenima mõnda ametit pidades (nt.
majateenijatena, vabrikutöölistena või talus päevalisena) (Peterson 2006: 8).
Mõistagi polnud tasu töö eest teab mis suur, sest palka maksti ju soo järgi. Linnanaistel olid
paremad võimalused hariduse saamiseks. Tihtipeale tegidki vaesemad suviti taludes kõvasti
tööd, et talvel kooliskäimise eest maksta (Peterson 2006: 8).
9
2. LYDIA KOIDULA ELUKÄIK
annaabi.ee 
