Kasvatus eri kultuurides
seisusekihi peamine väärtus. Kord on kõige tähtsam isiklik vaprus ja kollektiivne tegutsemine jääb
tagaplaanile, siis jälle vastupidi; kord on kauplemine ja kaupmees põlu all, siis taas suure au sees. Kord on
isa peamine kasvataja ja laste eest vastutaja, teisal ei pööra ta laste kasvatamisele erilist tähele panu ja jätab
selle õpetajate hooleks. Samuti tähtsustab inimkond ajaloos erinevalt naiste osa ja panust lastekasva-
tamisse.
Inimese kõige olulisem kasvataja muinasajal oli loodus. Tuli arvestada kliimavööndi, maastiku,
taimestiku ja loomastiku eripäraga, tuli kohanduda külma ja palavaga, kuiva ja niiske ajaga, taluda pikki
vihmaperioode ja põuda. Põud võis jahiloomad mujale viia või hukutada ja tulemuseks oli nälg.
Välgusüüdatud tohutud tulekahjud ei ohustanud mitte ainult loomade, vaid ka inimeste elu.