lapsepõlvest, ärge pange tema õlgadele liiga rasket koormat las ta käib oma kodulähedases koolis ja õpib seal nii hästi kui suudab, kokkuvõttes kasvab temast palju tervemate närvidega ja elutervem inimene kui sellest inimhakatisest, keda vanemate ambitsioon on tihtipeale kodust vägagi kaugele eliitkooli tirinud ilma lapse enda avamust küsimata. Evelyn Kaldoja: kool pole eesmärk iseenesest On tõeliselt kahju, et äsja ka Postimehe juhtkirjas viidatud Mihkel Muti lastejutust «Französisch» (1981) pole antud välja uut trükki. See võiks olla raamat, mille alusel kirjutatud esseevormis arutluse esitamine on kohustuslik igale vanemale, kes registreerib oma lapse nii-öelda eliitkooli 1. klassi katsetele. Mina olen käinud nii kodukohajärgses maakoolis kui tunnustatud keelekallakuga koolis, mis figureerib Eesti koolide edetabelis enamasti esimese viie hulgas ja kindlasti mitte alla esikümne.
Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud metsaasukad tõttavad ummisjalu perepoegade Mõhu ja Tölpa leitud rahapada välja kaevama. Lapsed otsustavad Nukitsamehe endaga kodukülla kaasa võtta ja pärast kohutavat tagaajamist hämaras põlislaanes jõutakse tagasi kodutallu. Nukitsamehest saab tavaline poiss, tema peast kaovad isegi sarvenukid, mis talle esialgse hüüdnime on andnud. Film erineb Oskar Lutsu lastejutust silmatorkavalt nõiduslikkuse ja fantastikaelementide rõhutamise poolest. Jutustuses neid kuigivõrd ei leidu. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid. Nõiamoor võlub ka maasikad kasvama, eksitades sellega lapsed koduteelt. Lutsu kirjeldatud mooril üleloomulikke võimeid ei paista olevat. 20