Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused
(koera moodi, pika sabaga), kibuskiunt, merekaru, nõgikikas, näljakon'n, rugasiga, röäsusi,
saunahani (kerisel), viläsusi
· tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts, herneööt,
koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm, möura, oakräun, paatsa, pau, pusa,
põrk, pöhmus, pöök, rukkinüdi, toodo, üübjas, öök; ingeri pörkö, vadja mömö; soome kouko,
kouki, kooko, koko, pöpö, pökö, pörö
· nimetused, mis kirjeldavad lastehirmuQse välimust, nt alapaljakas, kikkpard, naapard,
sabasuu, verihammas, verikäpp, veripard, vilisuu
Vormelid laste hirmutamisel
· hirmutusolendi potentsiaalne agressiiivne käitumine lapse suhtes
· hirmutusolendi lokaliseerimine (nt Murde-Kai viib lapsed ära, kui lapsed laudile lähevad;
Lapsed ei toh1nud ernesse minna erneööt võtab kinni; Kui väiksed lapsed lähvad kaevu
peale vah1ma, siis neid hirmutatakse sellega, et Kaevu Hants tõmmab nad kaevu)
annaabi.ee 
