Seda kasutatakse igas valdkonnas igasugused erinevad inimesed, et juhtida inimeste tähelepanu mingile kindlale asjale. Sageli on sotsiaalsel reklaamil midagi ebameeldivat, ja just see tekitabki minule mingusugune psüühilise mõju, mis paneb mind sellele alateadvuses mõtlema. See võib olla kas väike reklaam või ülisuur. Kui see rekslaam on minujaoks aktuaalne, ei tekita see minujaoks suuri tundeid. Arvan, et sotsiaalreklaam mõjub minule, näiteks, kui reklaamida lastefonde ja lastehaiglate kampaaniaid, siis paneb see tekitama minus kaastunde. AIDS-i ja suitsu ja alkoholi reklaamid tekitavad minus hirmu. Tihtipeale just sokeeritakse inimesi mingisuguste õudsate piltidega, mis peaks meid paneme asja üle järele mõtlema, kas suitsetada, kas juua, kuidas kindlustada turvaline seksuaalelu. Tihtipeale luuakse sellega seoses ebameeldivaid kujundlikke seoseid, mis paratamatult tekitab õõvastava tunde, kuigi see asi ei pruugi olla nii hull kui see selleks tehtud on.
materiaalne või psüühiline kasu) mõne kõrgema väärtuse (solidaarsus, tunnustus, 15 eneseteostus, inimõigused, ausam ja turvalisem ühiskond) heaks. Kasu, mida inimene saab sotsreklaami järgides, avaldub sotsiaalse hüvena, mitte käegakatsutava väärtusena. (Eetikaveeb 2011) Sotsiaalreklaami puhul võib esile kerkida mitmeid eetilisi probleeme. Näiteks võivad sotsreklaamid toetuda inimeste kaastundele (lastehaiglate ja -fondide kampaaniad) või hirmule (AIDS, suitsetamine), mis ei pruugi olla reklaami puhul hea toon. Eetilisi piire võib ületada ka inimeste sokeerimisele rõhumine. Mitteametlik eetikasüsteem on paika pandud inimestes tekkinud arusaamadega õigest ja valesti, heast ja halvast, lubatud ja lubamatust. Mõlemad süsteemid täiendavad ja stimuleerivad teineteist. Kui ühiskonnas on üldine eetikakriis soovitakse näha võimalikult täiuslikku ja detailset ametlikku eetikat
annaabi.ee 
