periood, millele järgneb suurem, pikem puhkepaus, mis omakorda võimaldab suuremat superkompensatsiooni. Selle tulemusena, kuigi väikse kogusena, kasvab kehalise töö võime. > Tähtis on järgida sellist treeninguviisi makrotsüklites (nt aastatsüklis). 3. SPETSIIFILISTE TINGITUD REFLEKSIDE JA NENDE SÜSTEEMIDE KUJUNDAMINE · Uute liigutusvilumuste kujundamine. NB! Tingitud refleksid kujunevad treenimise esimestel, algusetappidel ehk see tähendab, et juba algusest peale (nt lastegruppides) tuleb õpetada täpset ja õiget tehnikat. Hilisem tingitud reflekside ümberõpetamine on juba väga keeruline. · Kogu organismi kooskõlastamine lihastöö vajadustele. · Signaalsete ärritajate kasutamine organismi talitluse õigeaegseks ja täpseks kohandamiseks muutuvate olukordadega. NB! Treening peab olema mitmekülgne ja mitte ruttiinne, et vältida uue ärritaja (nt võistlustel aplodeerimine ja ergutamine, kaasaelamine) häiruvat mõju juba
Lapsed vajavad, et neile näidataks, kuidas raskemate kaaslastega positiivselt suhelda. Lapsed kelle sotsiaalne käitumine ei ole kohane, kogevad suurema tõenäosusega suhetes kaaslastega raskusi, näiteks tõrjutust. Varajane tõrjutus seostub ennekõike hilisemate akadeemiliste raskustega. Sellistes olukordades vajab laps täiendavat sotsiaalsete oskuste õpetamist, et oskaks toime tulla suhtlemisel teistega, saaks positiivseid kogemusi ja suudaks välja rabeleda raskustest. Lastegruppides võib esineda tihti vaenusuhteid ja kiusamist. Lapsed, kes on lasteaias agressiivsemad, kalduvad seda olema ka koolis. Agressiivne käitumine seostub 5-8 aastastel lastel raskustega suhetes ning olles kaaslaste poolt tõrjutud. Väga oluline on märgata lastel erinevaid puudujääke sotsiaalsetes oskustes ja käitumises ning võimalikult vara sekkuda. Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitav. Mõnel lapsel on selline õppimine raskendatud