Viimasest on populaarseks saanud laul „Majakene mere ääres“. Lisaks on tuntud ka laul „Nõia elu“ telelavastusest „Väike nõid“ (1975). Kogu elu jooksul on heliloojale südamelähedane olnud Oskar Lutsu „Kevade“ teema. Kirjandusteose ainetel on ta loonud balletti „Kevade“ (1967), kaks muusikali pealkirjaga „Kevade“ (1981 ja 1991), lavalise kantaadi „Kevade ehk pildikesi koolipõlvest“ (1983) ja muusikalise lastefilmi „Kevad südames“ (1985). Ülo Vinter on lõpetanud 1951. aastal Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria ning 1956. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal (esialgu Mart Saare, hiljem Villem Kapi juures). Ta on töötanud muusikatoimetajana aastatel 1956–1969 Eesti Raadios ning aastatel 1969–1986 Eesti Telefilmis. Ülo Vinter suri 2. juulil 2000-l aastal Käsmus.
heaks töötama. Kui Eesti perepoliitikas muutusi ei toimu, siis võib juhtuda, et praeguste laste pensioniiga võib küündida kuni 80. eluaastani ehk tuleb töötada kuni surmani. Eesti keskmine perekond moodustub emast, isast ning kahest lapsest. Ka paljude atraktsioonide perepiletid on mõeldud just sellistele perekondadele. Kui lugeda näiteks lastekirjandust, siis seal on tihtipeale perekonnad, kus on vaid üks laps. Võtame näiteks populaarse lastefilmi ,,Leiutajateküla Lotte", kus koeratüdruk Lotte on oma peres üksik laps, kuigi normaalne oleks, et koerte pesakonnas on 5-6 kutsikat. Või näiteks kirjandusklassika teos ,,Kevad" , kus Arno oli samuti üksik laps perekonnas. Võib juhtuda, et tänu sellisele kirjandusele sisendatakse lastele, et normaalne perekond ongi vaid ühe lapsega ja nad ei saagi rohkem kui ühe lapse tulevikus. Lisaks eelnimetatud perekondadele leidub veel perekondi, kus on olemas nii ema kui ka isa, kuid
produktsioonitingimused detailselt paika pannakse, on Rootsi lastefilm juba kaua ja siin võib tõmmata paralleeli lasteteatriga püüdnud olla oma kunstiliselt tasemelt süütust meelelahutuslikust muinasjutust kõrgemal. Lastefilm peab ennekõike oma publikule korda minema, olgu siis tegu küsimuste tõstatamise, tugevate emotsioonide tekitamise või lihtsalt naerma ajamisega. Teemadering ulatub väga realistlikust jutustamislaadist klassikalise muinasjutuni. Lastefilmi võib laias laastus jaotada multifilmiks ja mängufilmiks.Multifilmil (joonisfilmil) on nagu muuski astekultuuris sageli kirjanduslik alus. Paljud meie pildiraamatute kangelased on pandud televiisori- või kinoekraanil liikuma. Alfons Åberg (kuju Gunilla Bergströmi raamatust) on üks lemmikuid, samuti nagu Väike Õde Küülik/Lilla Syster Kanin, kes on pärit Ulf Nilssoni ja Eva Erikssoni raamatutest väikesest riukaid täis
annaabi.ee 
