Arengupsühholoogia
Siiski toimub enamus lapseahistamisjuhtumitest
nimelt koolis.
Erinevalt seksuaalsest ahistamisest, kus süüdlane on enamasti
meessoost, hülgav vanem on sageli ema. Enam kui 90% hülgajatest ei
ole vaimsete häiretega ega oma ka kuritegelikku tausta. Paljud on
lihtsalt üksikud, õnnetud, vihased ja stressis; neil on vahel ka
terviseprobleemid, mis vähendab nende võimet lasteega tegeleda.
Ahistamine võib olla katse saadad oma elu kontrolli alla,
demonstreerides jõudu lapse kallal.
Ahistajad tihtilugu vihkavad endid selle eest, mida nad teevad, kui on
võimetud seda lõpetama. Neid on arvatavasti lapsepõlves halvasti
222
koheldud ja nad on pettunud oma vanemates. Olles ilma jäetud heast
vanemlikust hoolitsusest, ei oska nad oma lastele head vanemad olla.
annaabi.ee 
