HELESININE KASS Elas kord üks sinine kass, kelle kodu oli lasteaias riiuli taga nurgas. Ta vaatas kuidas kõik lasteaia lapsed igal hommikul lasteaeda tulevad. Südames oli tal soov, et äkki keegi just täna mängib temaga. Ta oli olnud kõigi teiste mänguasjade taga juba õige mitu nädalat. Tundus, et kõik on ta unustanud ja ilmselt ei meeldi ta mitte kellelegi enam siin maailmas. Siis äkki, ühel päeval, tuli lasteaeda üks uus laps, kelle nimi oli Robin .Alguses ei tahtnud keegi temaga mängida. Kasvataja soovitas tal ise riiulist mänguasju otsida. Robin läkski riiulist asju otsima ja leidis sinise kassi .Siis tuli sinisele kassile õnnepisar silma, et keegi ikka hoolib temast .Robin võttis sinise kassi endaga kaasa ja istus toanurka ning hakkas omaette rääkima .Sinine kass mõtles, et kas öelda Robinile ,et ma olen elus, siis saaksime kahekesi mängida. Nagu mõeldud nõnda tehtud. Sinine kass sosistas Robinile:" Et tegelikult olen ma elus ja me...
ja korraga ma otsin seda sisimat, mis luuletusi hendab. Vahel see on ka nii lisaks eesti keelele vib hendada kuskil minu nrvivtides asuv mte, mis saab endale kuju alles siis, kui ma tsiselt pan teksti sisuni juda. Ja siis toimub kirgastumine. Lasteaja ka lbumaja vahel Kui sihtida seisu otsepilgul ja mitte peita pead eufemismidesse,siis suures plaanis kujutab eesti ndiproosa smbioosi lasteajast ja lbumajast.Mart Velsker vitis mni aasta tagasi siinsamas levaadet tehes,et eesti alguprases proosas le 20 krgtasemelise asja aastats ilmuda ei saa.Ma ei hakkanud autoreid-teoseid anri-vi muude tunnuste jrgi vga jigalt kastirhmasesse suruma.Eks loomulikult sarnased hoia niigi ksteise ligi.Psemine vertikaalsuse kompleksist on ndseks kaasa toonud juba ksitavusi peataolekut.Selge,et postmodernism kui stabiliseernunud kaos ilmutab ammendumise smptomeid