ennetamisega ning väljendub teadmiste andmisega ja soovituste andmisega inimestele. Seega on tervisekasvatus osa tervisedendusest. (Laaser, 2003) 5 3. HEAOLU KÄSITLUS Lastekaitseseaduses paragrahv 4 järgi on lapse heaolu selgitatud kui lapse arengut toetavat seisundit, milles on lapse füüsilised, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused rahuldatud. Lasteaiapersonal saab anda suurt panust sellise seisundi saavutamiseks, kõige vähem ehk majanduslike vajaduste puhul. Uue lapsepõlvekäsitluse kohasel on lapsed subjektid ja aktiivsed sotsiaalsed tegutsejad. Juba lapsena on nad inimesed ja võimelised oma ea kohaselt arukaid valikuid tegema. Sellest põhimõttest lähtudes, saab lapse heaolu vaadata kahest aspektist. Esimene aspekt on lapse heaolu lapsena. Tema tervis, hariduse omandamine, suhted oluliste täiskasvanute ja
uurides last põhjalikult, sest paljud lapseeas esinevad psüühikahäired sarnanevad hüperaktiivsusega. Haigusega on tegemist sellisel juhul, kui sümptomid on tugevad, kestavad kaua, esinevad mitmes keskkonnas (nt kool, kodu, sõpruskond), halvendavad tegutsemisvõimet ja põhjustavad lapsele muid probleeme. (Jegorova, Veisson 2009). Ravisse on väga oluline kaasata laps ise, tema vanemad ja õed-vennad, arst, kooli- või lasteaiapersonal ja psühholoog. Rasketel juhtudel kasutatakse raviks metüülfenidaati, mis tegelikult kuulub stimuleerivate ainete hulka, aga paradoksaalsel moel toimib hüperaktiivsele lapsele liikumisaktiivsust ja tähelepanuvõimet korrastavalt. (Jegorova, Veisson 2009) Sellest hoolimata on põhiraviks psühhoteraapia ja vanematelt-koolilt suurt kannatust nõudev õige käitumine, mis ei soodustaks lapse ebasoovitavat käitumist ja suunaks ning hoiaks teda püsivamalt ,,õigetel" tegudel.
annaabi.ee 
