KOOL MUUTUB KOOS ÜHISKONNAGA
Üks suurimaid
muutusi on, et ühiskond vananeb, meil küll aeglasemalt kui naaberriikides, kuid
siiski. On olemas "paindlik kool" ehk elukestev õpe, kuid tulevast ühiskonda
valmistab ette ikkagi eelkõige üldharidussüsteem.
Nooruse sisuks on õppimine ja nii peaks õppimist olema kauem. Meil on seda
"kohustuslikku noorust" tervelt 12 klassi, st inimese 19-aastaseks saamiseni. Koos
sellega pikenes kooliaeg ka allapoole: tekkisid nullklassid ja lasteaiaharidus.
Kultuur püsib kindlalt standardmõtlemisel, kuid uueneb ebastandardsete
mõttemudelite kaudu. Kool peab õpetama lapse õppima ja iseseisvalt mõtlema.
Kusagilt peab algama inimese hariduslik kujunemise iseotsustamine. Kool ei tohi olla
noorele sama mis koorimismasin kartulile sisse lähevad erinevad, välja tulevad
ilusad ja valged, ühtemoodi ümmargused. Turumajanduse koolile näib tunduvat, et
puud tulebki palkideks koolitada