lootusetuse tunnet. Praegusel hetkel on meil lastevaenulikud ettevõtted, kes pakuvad vähe palka ja eeldavad, et sa elaksid ettevõttele ja hülgaksid pere. Selline suhtumine tekitab lisa pingeid. Antud teemas oli isaduspuhkuse taastamine täidetud. Pere sissetulek, kui emal on ikka suurem palk ja tal on paremad võimalused tööturule naasta on igati mõistlik otsus. Lastehoiu areng on liikunud paremuse poole. Saad planeerida oma tööaega paremini ja lastaiad on ka paindlikumad. Kindlustunne peale vanemahüvitise lõppemist on olulised punktid välja toodud , mis olid küll veel osalisel täitmisel. Mõningaid punkte juba tegelikult täidetakse, nagu et ühe pere lastel on õigus käia ühes lasteaias, info kättesaadavus lastehoidude kohapealt. Aktuaalne teema oleks siiski lastetoetuse tõstmine. Praegused toetused on naeruväärsed igas valdkonnas ja isegi kui pole palju lapsi, pole ka lapsevanematel kellel on üks laps mingitki kindlustunnet
mõistavadpiltide või sõnalise juhendamise abil ja mis kõige olulisem, teised õpilased ja tundnendega hakkab teda segama ning temagi hakkab oma ringi käimisega (mis on tema õpimmise jaoks loomulik) teisi segama. Kas toimetulekuõpe toimub ainult põhikooli tasemel? Haridus koosneb alusharidusest, mis pole kohustulik, põhiharidusest ja keskharidusest. (Täht 2009: 11) Ma arvan, et vaimsealaarenguga lastel peaksid olema neile kohandatud lastaiad, sest nad "vajavad kõike seda, mida teisedki lapsed: armastust ja lähedust, julgustust ja olemisrõõmu, mängu jasamu palju lapse arenguks sobivaid lelusid kui teisedki ning kedagi, kes usub lapsesse, kesjuhendab ja õpetab." (Grunewald 1993, 5, viidatud Tamm 2009: 44 järgi) Veel üks põhjus, miks neilpeaksid arendavad lasteaiad olema on see, et "varajanesekkumine lasteaias aitab kaasa erivajadustega lapse võimetekohaselearengule ja toetab lapseperekonda