Minu elu kutse
Öeldud sõnu tagasi võtta ei saa ja tehtud teod olematuks ei muutu.
Jäänud on vaid võimalus elada.
Hunti kutsub metsa, meremeest merele, kalameest kalale. Aga mina? Olen justkui kutsumuseta
jäänud inimhing, kes sihitult ringi uitab. Täna siin, homme seal. On see peidus sügavamal kui
pinnapealsel vaatlusel paistab? Loota ju võiks...
Ma pole kunagi ühelegi tüdrukule omaselt unistanud valges kleidis oma printsiga valgel hobusel
abiellumisest või arstiks, emaks, lastaaia kasvatajaks saamisest. Lasteaias kodu mängides olin koer
või kass, sest ema roll tundus hirmutav ja parema meelega joonistasin omaette nurgas, üksi, rahus ja
vaikuses. Väikesed poisid ihkavad olla politseinikud või tuletõrjujad, ehitada kosmose süstik või
saada allveelaeva juhiks. Olen ma imelik või lihtsalt tahan elada?
See on minu elu. Minu valikud ja otsused, vead ja õnnestumised, nutetud nutud ja naerdud naerud.
Keegi teine ei astu minu eest ühegi sammu, enne kui ma ise ei astu
annaabi.ee 
