Keskaja muusika 10.klass
V Agnus Dei Jumala Tall
Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt.
Gregooriuse koraal
Rooma paavst Gregorius I (590.a) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne
kirikumuusika aluseks.
Gregooriuse laul on ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed, vabavärsilised, esitab koor. Rütmika
on tekstist lähtuv ning muutuv. Meloodika on ühehäälne, laulul saadet ei ole laused algavad
tõusva algusvormeliga ja lõpevad laskuvaga.
Retsiteerimine vaimulik laulab proosatekste peamiselt ühel noodil
Psalmoodia peamiselt ühel noodil lauldavad värsstekstid
Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele
Hümn on stroofilise värsstekstiga
Responsoorium algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud kaunistatud stiilis.
Sekvents värsilise tekstiga vaimuliku luule vorm, ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud
tantsulaulud, oli keskajal väga levinud