Spordi ajalugu aastaarvud
MM-võistlustel
laskmises võitis Eesti vabapüssimatshis igavesti rändava Argentiina karika. Ilmus
"Spordibiograafiline Leksikon". Kutsuti ellu sihtasutus "Kehakultuurihoone"
1938 Eestis peeti EM-võistlused jääpurjetamises ja kreeka-rooma maadluses. Korraldati Eesti
Talipäevad. Kadrioru staadion sai betoontribüünid
1939 Peeti II Eesti Mängud. MM-võistlustel laskmises võitis Eesti teist korda Argentiina karika
ja tõusis parimaks laskurmaaks maailmas. Ilmumist alustas "Spordi suurraamat"
1940 Eesti Spordi Keskliit ühendas ligi 350 spordiliitu, klubi, seltsi ja osakonda. Eestimaal
loendati 119 spordiväljakut, 63 võimlat ja 25 välisujulat.Lõpetati kõigi "töötava rahva huvidega
vastuolus olevate" spordiorganisatsioonide tegevus, sealhulgas Eesti Spordi Keskliit,
spordialaliidud ja -seltsid. Moodustati ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv
Kehakultuuri- ja Spordikomitee. Eesti liikmeksolek ROKis katkes de facto