aastasena) . "Kõigi mu koolipõlve kaheteistkümne aasta jooksul pole kellelgi korda läinud õpetada mind ainsatki õiget ladinakeelset lauset kirja panema või kreeka keelest midagi peale tähestiku ära õppima." Nii on Churchill öelnud oma koolitee kohta. 17. aprill 1888 võeti Winston Harrow'sse vastu. See oli üks juhtivaid Suurbritannia keskkoole. Sealt saab alguse tema sõjaväeline karjäär, kus ta liitus laskurkorpusega. Churchille ei meeldinud kunagi õppida. Ainult puhuti paistis ta siin või seal silma, näiteks vehklemises, hiljem husaarileitnandina polomängus. Churchill`il puudus ülikooli haridus. Seevastu oli ta mälu väga hea. Winston õppis ainult seda, mis talle meeldis. 1892. a W.Churchill peaaegu tapab end hüpates sillalt alla(9m). See oli ajal, kui teda jälitasid tema nõbu ja vend. Churchill oli teadvuseta kolm päeva ning ei saanud kõndida peaaegu 2 kuud.
relvagrenaderide diviisi 45. rügemendi ülemaks. 1945. aastal ülendati ta majoriks. Harald Riipalu sündis 13. veebruaril 1912. aastal. Ta omandas väga hea hariduse Hugo Treffneri gümnaasiumis ja läks edasi õppima ka ülikooli. Sealt suunati ta aga Valga 3. Üksikjalaväepataljoni, kust ta suunati edasi Tondi sõjakooli. Aasta peale teenistust astus ta Sõjakooli ohvitseride klassi. Seal omandas ta lipniku auastme. 1941. aastal viidi Riipalu 22. Eesti Terriotoriaalse Laskurkorpusega Venemaale, kuid ta põgenes Punaarmeest ja jõudis 1942. aastal tagasi eestisse. Peale seda astus ta Saksa sõjaväkke. Samal aastal sai ta 36. Kaitse Rindepataljoni ülemaks, kellena ta võitles ka Stalingradi rindel. Edasi sai temast kompaniiülem ja pataljonikomandör Eesti SS-Leegionis ja järmisest aastas määrati ta 20. Eesti SS-relvagrenaderidiviisi 45. Eesti Vabatahtlike Rügemendi „Estland“ pataljoni- ja rügemendiülemaks. Riipalu osales mitmes lahingus Eesti pinnal. 23
annaabi.ee 
