Kaks pataljoni jätkasid varsti taganemist läände. Eesti Pataljon 659 aitas Rebase pataljonil ja Alfons Rebase energilise organiseerimistöö tulemusel rinnet konsolideerida ühe pidama jäänud Saksa pataljoniga. See oli 58. Jäägerrügemendist (Tammelehe embleemiga), hea varustusega ja eeskujuliku võitlusmoraaliga. Mööda Luuga maanteed edasi läände liikudes said 658. ja 659. pataljon käsu Vashkovo külla jäämiseks. 22. jaanuaril peeti siin tõrjelahing Meretskovi armee ettetunginud laskurdiviisiga. Vashkovos ja selle lähikonnas oli sakslastest veel ainult paar suurtükipatareid. Nii üksi polnud eestlased Idarindel veel kunagi olnud. Venelased lähenesid külale lagedat välja mööda. Kõik väljad olid venelasi täis. Nende kahurvägi tulistas külla, kuid jalaväelaste tulel ei olnud veel tappeulatust. Eestlased, hõredalt paigutatult, ootasid, sõrmed päästikul. Saksa kahurvägi tulistas seekord hästi ning granaadid lõhkesid venelaste keskel.
relvastuse osas oli totaalne. 18. novembri hommikul anti 23-kilomeetrisel kaitseliinil kahetunnine ettevalmistav suurtükilöök ligi tuhandest suurtükist. Pealetungi alustasid Punaarmee 109. ja 131. laskurdiviis. Õhust toetas rünnakut Balti laevastiku lennuvägi (ERAF, f. 32, n. 9, s. 2, l. 1922). Samuti lülitati õhtul lahingusse ka 64. kaardiväe laskurdiviis. 19. novembril anti vahepeal reservis olnud 249. eesti laskurdiviis uuesti 109. laskurkorpuse operatiivalluvusse ja koos 109. laskurdiviisiga asuti 19. novembri hommikul samuti pealetungile. 64. ja 131. laskurdiviis hõivasid samal ajal Vintri piirkonna. Lisaks jalaväele osales rünnakus kaks tankipolku (ERAF, f. 32, n. 9, s. 2, l. 23 jj., 2729; ERAF, f. 79, n. 1, s. 202, l. 80 jj.). Pilt 7 131. laskurdiviisi 743 laskurpolgu võitlejad sakslastelt sõjasaagiks võetud relvastust üle vaatamas. Oktoober 1944. Foto SMF SMF 3228:4/ 3258:4 67. jalaväerügemendi I pataljoni 2
annaabi.ee 
