Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?
kodumaal vaid viis kogu korpuse Venemaale. Kolm kuud kestnud sõjal sai surma või haavata
ligi 2000 eestlast. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni.
Mobiliseeriti mehi vaid Põhja-Eestist. U.32000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale
tööpataljonidesse. Olukord pataljonides sarnanes sunnitöö laagrite omaga. Iga neljas
tööpataljoni suunatud eestlane suri 1941/42 aasta talvel. 1942 aasta sügisel moodustati
Eesti laskukorpus.
Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke. Vabatahtlikult
mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte. Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas
osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused. Esialgu ei lubanud sakslased
luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi, rindeolukorra halvenedes suhtumine aga muutus.
1942.aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Saksamaa poliitika tekitas
annaabi.ee 
