A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Anna hobusele kannuseid,
d'Artagnan, anna kannuseid!» Ja ta laskis püstolist kaks pauku.
D'Artagnan ja Planchet ei lasknud seda endale kaks korda öelda. Nad päästsid lahti
mõlemad ukse juures olevad hobused, hüppasid neile selga, vajutasid kannu-sed neile
kõhtu ja kihutasid tuhatnelja minema.
«Kas sina tead, mis sai Athosest?» küsis d'Artagnan Planchet'lt edasi kihutades.
«Oh, härra,» vastas Planchet, «nägin läbi klaasukse, kuidas kaks meest tema laskudest
langesid ja kuidas ta kahele järelejäänud mehele mõõgaga kallale tormas.
«Vapper Athos!» ümises d'Artagnan. «Kui kahju, et pidime ta niiviisi abita jätma.
Kuid kes teab, võib-olla ootab meid ennast kahe sammu pärast seesama saatus. Edasi,
Planchet, edasi! Oled tubli poiss.»
«Ütlesin teile juba, härra, et pikardialast tuntakse õieti alles tegevuse juures. Pealegi
on siin minu kodukoht, see annab mulle tublisti hoogu juurde.»
annaabi.ee 
