Igal juhul püüame talle anda keelte oskuse. Meie poolt oleks lausa kuritegu jätta see tegemata. J Laidoner Kodusteks keelteks olid prantsuse, inglise ja eesti keel. Omavahel kirjutati aga vene keeles. Michael sai 20 aprillil 1928 õnnetult surma, olles vaid 15 aastane. Ta valmistus järgmisel päeval sõitma Inglismaale keeleõppele ja, asju pakkides, hüüdis emale teisse tuppa ,,Ema, ma lasen ennast maha!" Maria vastas ,,Ah, ära mängi! Pane see püss ära!" Aga ta laskiski. Samal aastal võtsid nad kasupojaks Maria vennapoja Aleksei Kruszewski, kes oli Misaga ühevanune, sündinud 1. juunil 1913. Ta lõpetas Tallinna vene gümnaasiumi 1934. aastal ning astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi. Aleksei läbis kohustusliku ajateenistuse ratsarügemendi 3. eskadronis. 19401941 töötas dekoraatorina. Ta vangistati NKGB poolt 30. juunil 1941 ning ta suri sama aasta 26. novembril Solikamski vangilaagris. Laidoneride kodu
Ta päris don Joselt tema vangisoleku põhjuseid ning don Jose rääkis talle meenutusena minevikust. Don Jose meenutus algab sellega, kui ta veel võimuesindaja oli. Kui aga Carmen oma töökaaslasel kakluse käigus näo noaga lõhki tõmbas, pidid don Jose ja tema kaks võimuesindajast kaaslast Carmeni minema viima. Kui nad olid tehasest välja jõudnud, hakkas Carmen keeles, mida teised kaks meest ei osanud, don Josed paluma, et ta temal minna laseks. Don Jose laskiski Carmenil minna ja läks ise naise asemel vangi. Jose oli kergelt mõjutatav ja tunnetest Carmeni vastu pimestatud. Carmen oli küll omakasupüüdlik, kuid saatis Josele vangi viili, et too välja saaks. Vangist välja saanud, asub ta Carmenit otsima, kuid teda on raske leida. Kui ta on Carmeni leidnud kohtuvad nad korduvalt, kuid Carmeni püsimatus ajab don Josed vihaseks ja armukadedaks. Don Jose langeb Carmeni ohvriks täielikult siis, kui Carmen teda paluma tuleb, et ta teda