Sõjandus Euroopas 19. Sajandil
Pärast suurt revolutsiooni kehtestatud kors pidi end kaitsma, kuid revolütsionääridel
puudus professionaalne sõjavägi. Ainuke võimalus teha sõjaväe oli kutsuda vabatahtlikke
teenistusse. Sõjavägi oli proffesionaalsete sõjaväelaste juhtimise all. Uus olukord riigis
andis aadlikest ohvitseridele võimaluse ends näidata sõjakunstis. Sõjanduslikkud
uuendused muutsid armee mobiilsemaks ja effektiivsemaks: kasutusele võeti vabalt
liikuvad laskirid, paindlikum suurtükituli ja ahelike asemel rünnati kolonnidega. Samuti
koos taktika uuendusega, tuli ka relvastikku uuenemine : võeti kasutusele relvadele
kinnitatud täägid (bajonetid). Bajonetid olid eriti armastatud sõjaväelastega, sest
kasutades neid nad tundsid end patriootidena. Relvastikku uuendused lubasid armee
üksustele effektiivsemalt sõdida. Kuigi prantslastel oli oma viis kuidas võita nemad
arvasid, et vaenlast on vaja ,,lüüa massiga"
annaabi.ee 
