"laskerelvana" - 1 õppematerjal

Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses

oli palju vibumehi sakslastel ja eriti venelastel. Märke eestlaste vibukasutamisest on leitud vaid Saaremaalt ja Lääne-Eesti rannikult, Henrik oma ,,Liivimaa kroonikas" on maininud eestlasi vibu kasutamas vaid korra. Eestlaste vibud olid maksimaalselt 130 cm'se kaarepikkusega, valmistati neid puust, konkreetset puitu ei ole teada. Eestlaste nooleotsad olid saledad ja kvaliteetsed, parimad nooleotsad tegi iga vibukütt endale ise. Osav vibukütt lasi 10-12 noolt minutis. Amb Peamise laskerelvana kasutasid eestlased Muistses vabadusvõitluses vibu asemel tihtipeale hoopis ambu. Eestlased olid esimesed rahvad Läänemere idakaldal, kes ammud kasutusele võtsid (1222). Teada on, et ammud tulid siia koos ristisõdijatega ja kogusid eestlaste seas kiiresti populaarsust. Ambe saadi ristirüütlitelt tagasivallutatud linnustest, ise neid alguses valmistada ei osatud. Amb oli oluline kaitserelv, temaga oli hea linnusemüürilt lasta. Lisaboonus oli see, et väga tugeva tõmbejõu