Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940
Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940
· Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada
rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi.
· 1925. a. loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks
· Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna
laiendamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine.
· Professionaliseerumisele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit,
Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate
Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt. organisatsioonid.
· Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest
saksa ja vene mõjudest.
· Traditsiooniline rahvakultuur püsis,...
annaabi.ee 
