Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?
vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. 1941.-l aastal loodud
hävituspataljonide eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul
okupatsiooni võimudega koostööd teinud inimestest, üksust täiendati tihti sunniviisiliselt
värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Kokkupõrgetes Saksa regulaarvägedega
hävituspataljonid purustati. 22. territoriaalses laskekorpuses osalesid 1941. aasta lahingutes
samuti eestlased. 20. juulil 1941 toimunud üldmobilisatsiooni käigus mobiliseeriti mehi
Põhja-Eestist. Umber 32000 mobiliseeritud eestlast viidi Venemaale tööpataljonidesse
(ehitusväeosadesse, kuhu koondati endiste Balti riikide kodanikke). Seal sarnanes olukord
sunnitöölaagritega ning iga neljas eestlane suri 1941/42 aasta talvel ülekurnatuse või haiguste
tagajärjel. Peale Moskva otsust luua uued eesti rahvusväeosad moodustati 1942. aasta
annaabi.ee 
