ümar ja ninakaitsega, kiivri peaosa on lame, servad kaarduvad kiivril väljapoole. Pottkiiver meenutas potti, auke oli vähe ning võis tekkida õhupuudus. Beckenhaube / Basineti ninakaitset sai tõsta ja langetada, kiivri serva külge kinnitatud rõngastest tehtud rippuv kaelakaitse, mask kinnitub ühe koha pealt otsmiku külge. Raudkübarat kasutasid jalaväelased, laia äärega, mis kaitses ülevalt tulevate laskekehade eest. Saller ette tekkinud vaateava, istub peas suhteliselt sügavalt, tagaosa küllaltki pikk ja kaitseb kaela hästi. Suletud kiiver klassikaline rüütlikiiver, ülestõstetav näokaitse, lõug kaitstud kahelt poolt. Sturmhaube on kergeratsaväekiiver, ühisjooned suletud kiivriga. Zisäge Idamaade iiver, iseloomustas kaelakaitse, kõrvadepeal raudlapid ja torukujuline ninakaitse, mis oli torukujuline. Kaitserüüd
Arvud sisestati arvutisse perfokaartidelt. Programm arvutuste järjekorra määramiseks koostati enne ülesande lahendamise algust pistikute ümberpaigutuse teel erilisel kommutatsioonitahvlil, millega loodi sobivad ühendused arvuti üksikute seadmete vahel. Arvutit kasutati peamiselt ballistilisteks arvutusteks st suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Ballistika rakendusmehaanika haru, mis käsitleb suurtükimürskude, kuulide, miinide, mittejuhitavate rakettide jt laskekehade liikumist. ENIACile järgnesid kiiresti teised ja täiuslikumad arvutid. 1950-60tel aastatel asendati kohmakad lambid kümneid kordi väiksemate transistoridega: vähenesid arvutite mõõtmed, suurenes aga nende jõudlus ja töökiirus. 60te lõpul ja 70tel aastail õpiti üksikuid transistore liitma üheks mikrolülituseks; need sisaldasid algul kümneid ja sadu, üsna pea aga tuhandeid ning isegi miljoneid transistore. Näiteks personaalarvuti südant - Inteli protsessorit Pentium