A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Tulge alla! Tulge alla!»
Athos tuli alla. Tema pärast hirmu tundnud sõbra rõõmustasid, nähes teda tagasi
jõudvat.
«Kiirustage, Athos, kiirustage! Nüüd, kus oleme leid nud kõik peale raha, oleks rumal
surma saada.»
Kuid Athos säilitas oma majesteetliku kõnnaku, vaa tarnata sõprade kiirustamisele.
Kui sõbrad veendusid, : rääkimine ei anna mingeid tulemusi, seadsid nad om sammud
Athose sammude järgi.
Grimaud ja tema korv ruttasid ees -- ja mõlema olid juba laskekaugusest välja
jõudnud.
Hetke pärast kõlas äge kuuliragin.
«Mis see on?» küsis Porthos. «Mille pihta nad lasevad? Ma ei kuule kuulide vihinat
ega näe hingegi.»
«Nad lasevad meie surnute pihta,» vastas Athos.
«Aga meie surnud ei vasta neile.»
«Just nii. Siis nad arvavad, et see on mingi lõks ja hakkavad vaidlema. Nad saadavad
välja parlamentääri
494
ja kuni nad meie vempu taipavad, oleme juba laskekaugusest väljas. Sellepärast ei
olegi mõtet ruttamisega pleuriiti saada.»